GIIDIDE KOHALIKU ATESTEERIMISE KORD

 

 

Eesti Giidide Liidu soovitus kohaliku atesteerimise korraldamiseks EV territooriumil

KÄESOLEV DOKUMENT ON VASTU VÕETUD EESTI GIIDIDE LIIDU AASTAKOOSOLEKUL HAAPSALUS 2.APRILLIL 2011.A.

Eesti Giidide Liidul poole seni olnud ühtset atesteerimise süsteemi, kuid ajapikku on hakanud välja kujunema traditsioon, mida võiks võtta ühtse süsteemi kujundamise aluseks. Käesolev dokument on väljatöötatud Tallinna Giidide Ühingu ja teiste turismiarendusprojektidega tegelevate organisatsioonide pikaajalisele praktikale tuginedes ning on giidi teadmiste ja oskuste kontrollimise aluseks atesteerimist läbiviivatele institutsioonidele.

1. Üldprintsiibid
1.1. Mõisted
1.1.1. Atestatsioon – vabatahtlik protsess, millega luuakse eeldused giiditeenust pakkuvale isikule oma pädevuse tõestamiseks konkreetes piirkonnas või konkreetsel marsruudil ekskursiooni läbiviimiseks Eesti Vabariigis. Atestatsiooni läbinuks loetakse algajagiidi, kes on sooritanud vastavad eksamid ja omab kehtivat atestatsioonitunnistust. Atestatsioonil sooritatakse ainult erialaste teadmiste eksameid. Atestatsioonil ei toimu kvalifikatsiooni pikendamist giidipäeviku alusel. Giidipäeviku ja muude dokumentide alusel võib taotleda kutset Giid1 Eesti Giidide Liidu kutsekomisjonilt. Vastavad nõuded on aadressil
1.1.2. Atestatsioonitunnistus – dokument, mis tõendab giidieksamite edukat sooritamist. Atestatsioonitunnistuse kehtivusaja lõppedes, saab seda pikendada ainult koos kutsetunnistusega, mille annab välja Eesti Giidide Liidu kutseandmiskomisjon.
1.1.3. Giidiks ettevalmistav töö (giiditöö)– ettevalmistav periood Eesti siseselt tegutseva algajagiidi kvalifikatsiooni saamiseks vabatahtlikust koolitusest kuni kohustusliku atesteerumiseni.
1.1.4. Giiditeenus – atestatsiooni läbinud ja/või kutse omandanud isiku giidiks ettevalmistava töö lõpp-produkt, mida tohib müüa kliendile.
1.1.5. Algajagiid – kohaliku atestatsiooni sooritanud isiku kvalifikatsioon, mis kehtib kuni 1 aasta.
1.1.6. Giid-praktik - kohaliku atestatsiooni sooritanud isiku kvalifikatsioon, mis kehtib kuni 3 aastat.
1.1.7. Giidi kvalifikatsioon: giidi oskused ja teadmised, mis on omandatud iseseisvalt või erialases õppes ning on sooritatud kohalik atestatsioon.
1.1.8. Giidi spetsiifiline kvalifikatsioon (nt loodusgiid): alanimetus giidile, kes tegeleb spetsiifiliste ekskursiooniobjektide tutvustamisega. Spetsiifiline kvalifikatsioon määratletakse täpsemalt ekskursiooni teemas.
1.1.9. Kutse omandamine/taotlemine – EV kutseseadusele tuginev staatus, mida võib taotleda kutseandjalt (Eesti Giidide Liit) 1 – 3 aastat pärast kohaliku atestatsiooni läbimist (vajalik tunnistus, mis kehtib vähemalt 3 aastat).
1.1.10. Giidi kutsed: Giid 1, Giid 2 ja Meistergiid – oskused ja teadmised, mis on tõestatud lähtuvalt kutsestandardist ning kutse andmise kriteeriumitest (dokumentidega tõestus või eksam).
1.1.11. Ekskursiooni teema: mittetraditsiooniliste objektide või marsruutide temaatiline spetsialiseerumine: näiteks "Looduse ja pärandkultuurmaastike vahendamine"; "Kopli – Kalamaja piirkonna kultuuripärandi tundmine" jne.
1.1.12. Rehabilitatsioon – erandkorras ilma atestatsioonieksamiteta giid-praktiku staatuse andmine isikule, kelle giiditeenuse osutamise staazh on pikaajaline. Legitiimsus saavutatakse ühe või mitme tööandja või kliendi kirjaliku soovitusega ja teenus(t)e hindamisega eksami komisjoni poolt. Rehabilitatsiooni rakendatakse ainult ühekordselt kuni 31.detsembrini 2011.a.
1.1.13. Osakutse – kohaliku atestatsiooni sooritanud giidi kutsealane staatus, mis lõpeb kutsetaotlemisega.

Käesolevast dokumendist jäävad välja mõisted koduloorääkija, teadusgiid (akadeemiline teejuht, ekspert) ja rahvusvaheline reisisaatja.

1.2. Asjast huvitatud institutsioonid

Eesti Giidide Liit eeldab, et atestatsiooni läbiviimiseks peab olema giidiks ettevalmistava töö tellija. Põhimõtteliselt peaks selleks olema kohalik omavalitsus (edaspidi KOV), kes on huvitatud oma piirkonnas giiditeenuse pakkumisest. Seega peaks KOV või KOV-i initsiatiivi puudumisel mõni teine asjast huvitatud institutsioon (mittetulundusühing vms, kaitsealadel Keskkonnaamet) kokku kutsuma atestatsioonikomisjoni, kuhu kuuluvad:

1.2.1. Atestatsiooni algataja esindaja(d)

1.2.2. KOV-i esindaja(d);

1.2.3. Koolitaja esindaja(d);

1.2.4. Eesti Giidide Liidu kutsepaneeli poolt volitatud esindaja(d), kes omavad kehtivat giidikutset;

1.2.5. Tööandja esindaja(d).

2. Atestatsioon

Atestatsioon koosneb eksamitest ja vastavate dokumentide väljaandmisest.

2.1. Atestatsioonikomisjon

Atestatsioonikomisjon (edaspidi AK) määrab ära punktikriteeriumid, millega saab vastavat eksamit hinnata. Hindamise tasemed: rahuldav, hea või väga hea. Rahuldava tulemusega saab atestatsiooni 1 aastaks, hea või väga hea puhul kolmeks aastaks.

AK lähtub oma tegevuses riikliku kutsestandardi Giid 1 kutse nõuetest. AK korraldab oma pädevust tõestada sooviva giidi eksamite vastuvõttu. AK ei tegele dokumentide alusel giidi kvalifikatsiooni tõestamisega ehk nö atestatsiooni pikendamisega. Vastavalt Kutsekoja kutseandmise reglemendile rakendab dokumentidega kvalifikatsiooni tõestamise printsiipi Eesti Giidide Liidu kutseandmiskomisjon.

2.1.1. Atestatsioonikomisjoni ülesanded

2.1.1.1. Otsustab ise või volitab vastavat koostööpartnerit (koolitajat) määratlema giidiks ettevalmistava töö üldised printsiibid: koolitusteemade valik (nt. ülevaade kutsestandardi nõuetest, ekskursiooni läbiviimise metoodilised alused, näidisekskursioon, suuline ja kirjalik väljendusoskus, turistiteenindamise alused, ekskursiooniobjektide kirjeldus) ja ajakava kinnitamine.

Märkus: Koolitaja tugineb oma tegevuses kehtivat riikliku kutset omavatele giididele (Giid 2 ja Meistergiid: kutsealased teemad - Eesti Giidide Liit ja selle tegevus, giiditööd puudutav seadusandlus, kutsestandard, kutseandmise kord, ekskursiooni läbiviimise metoodika) ja kvalifitseeritud ekspertidele (erialased teemad: ajalugu, kodulugu, sotsiaalia jne.).

2.1.1.2. Koostab sihtotstarbelise eelarve atestatsiooni läbiviimiseks

2.1.1.3. Määrab eksamite hulga, kodukorra, toimumise aja, koha ja hinna.

2.1.1.4. Koostab vajalikud formularid: registreerimisleht, hindamisleht, hindamiskriteeriumid, (test)küsimused, testlehed, esseeteemad.

2.1.1.5. Garanteerib tingimused kõikide eksamite läbiviimiseks (ruumid, transport jne.)

2.1.1.6. Kinnitab ekskursioonijuhtimise teema ja piirkonna.

2.1.1.7. Koostab ja kinnitab ekskursioonijuhtimise detailsed marsruudid.

2.1.1.8. Volitab atestatsioonitunnistuse väljaandja (KOV, koolitaja, giidiühing vms organisatsioon).

2.1.1.9. Koostab atesteerimisele registreerunud giidide nimekirja vastavalt laekunud avaldustele.

2.1.1.10. Koostab atesteerunud giidide nimekirja koos andmetega (ees ja perekonna nimi, töökeel, e-mail, tel.nr.) ning selle võib asjaomase isiku loal avalikustada KOV-i, lokaalse (giidi)ühingu, koolitaja ja EGL-I kodulehel.

2.1.1.11. Koostab atestatsiooniistungite protokollid ja annab hinnangu atestatsiooni läbiviimise legitiimsusele ja sisulisele tasemele. Lõpp-protokoll avalikustatakse EGL-i või selle allorganisatsiooni kodulehel.

2.1.1.12. Moodustab eksamikomisjoni(d) (edaspidi EK), kes hindab esseed, suulist presentatsiooni, testi ning praktilist ekskursioonijuhtimist objektidel/marsruudil.

2.1.1.13. Kinnitab eksamikomisjoni poolt koostatud/läbivaadatud testid ja kirjalike esseede või suuliste arutluste teemad.

2.1.1.14. Võtab kõik otsused vastu lihthäälte enamusega. Häälte võrdsel jagunemisel määravaks osutub komisjoni esimehe hääl.

2.1.1.15. Lahendab vaideid ja muid jooksvaid küsimusi

2.1.1.16. Valmistab ette rehabilitatsiooni dokumenid (tööandja või kliendi soovitus, taotleja essee ja/või suuline esitlus oma senise giiditöö kvaliteedi ja iseloomu kohta, eksamikomisjoni otsus hinnatud teenuse kohta vms)

2.2. Eksamikomisjon

Eksamikomisjon (edaspidi EK) hindab eksamite sooritamist. EK koosseisu peavad kuuluma isikud, kellel on kehtiv riiklik giidi kutse (kutsetunnistus: Giid 1, Giid 2, Meistergiid). Vajadusel võib erandina komisjoni kaasata giidi kutsega lähedalt seotud eksperte (nt botaanik, arhitekt, ajaloolane, etnograaf, haruldase keele oskaja vms.), kellel puudub giidi kutse, kuid on vastav hariduslik kvalifikatsioon.

2.2.1. Eksamikomisjoni(de) ülesanded:

2.2.1.1. EK koostab testi küsimustiku ja esseede või arutluste teemad ning esitab kinnitamiseks atesteerimiskomisjonile.

2.2.1.2. Vaatab läbi olemasolevad testi küsimused ja esseede või arutluste teemad ning esitab kinnitamiseks atesteerimiskomisjonile.

2.2.1.3. Hindab kõiki eksameid.

2.2.1.4. Hindab eksamineeritava praktilist võõrkeele oskust. Erijuhtudel (nt haruldane keel) võib nõuda eksamineeritavalt keeleoskuse akadeemilist tõendit.

2.2.1.5. Vaatab läbi rehabilitatsiooni dokumendid ja annab hinnangu giidi staatuse saamiseks.

2.2.1.6. Eksamikomisjoni liikmed võivad vastavalt eksamile muutuda.

2.2.2. Eksamikomisjonil on õigus jätta eksamineeritav hindamata, kui:

2.2.2.1. Eksmineeritava töökeele oskus on nõrk (st on rahuldav või ebarahuldav)

2.2.2.2. Eksamineeritava käitumine on ebaadekvaatne (selgelt väljendunud negatiivsed isiku- ja isiksuslikud omadused)

 

3. Eksamid

Eksam koosneb esseest, testist, ekskursioonijuhtimisest etteantud marsruudil. AK võib vajadusel kirjalikult esitatava essee asendada suulise presentatsiooni (eksamikomisjoni ja eksaminantide ees) või arutlusega (eksamikomisjoni ees).

3.1. Eksam nr. 1: Essee

Essee mahu (tärkide hulga) määrab EK.

Kui HK on andnud esseele hindeks hea või väga hea, siis pääseb eksamineeritav järgmisele eksamile.

3.1.1. Essee sisaldab:

3.1.1.1. Viiteid kasutatud allikatele,

3.1.1.2. Arutlust,

3.1.1.3. Kirjutaja identiteeti, isiklikke seisukohti,

3.1.1.4. Võimalikku omakogemuslikku osa.

3.1.2. Essee ei sisalda / ei ole:

3.1.2.1. Sisutühja teksti ega loosungeid,

3.1.2.2. Kirjalik ettekanne referaat, uurimustöö ega kirjand.

3.2. Eksam nr. 2: Test

Testi ülesanne on kontrollida elementaarseid ajaloo-, sotsiaal- ja kultuurialaseid teadmisi. Test kontrollib ka atestatsiooni piirkonna tundmist. Kui HK on andnud esseele hindeks hea või väga hea, siis pääseb eksamineeritav järgmisele eksamile.

3.3. Test võib sisaldada:

3.3.1. Valikvastuseid

3.3.2. Õigete paaride ühendamist

3.3.3. Valede väidete leidmist ja õigeks parandamist

3.3.4. Lünkade täitmist (ka tabeli kujul)

3.3.5. Avatud küsimusi, mis eeldavad veidi pikemat vabas vormis vastust

3.4. Testi soovituslikud osad:

3.4.1. Terminoloogia

3.4.2. Ajalugu

3.4.3. Arhitektuur

3.4.4. Sotsiaalia

3.4.5. Loodus ja keskkond

3.5. Eksam nr. 3: Ekskursioonijuhtimine

3.5.1. Ekskursioonijuhtimisoskust kontrollitakse kõikidel marsruutidel, mis AK on protokolliga fikseerinud ning kodulehtedel avalikustanud.

3.5.2. Iga komisjoniliikme hindamistulemused liidetakse ning saadud keskmiste põhjal loetakse 3 aastaks atesteerituks giidid, kes on saavutanud 75 % või enam kogu punktide summast. Giidid, kes on saanud 66 % – 74 % kogu punktide summast saavad atesteerigu 1 aastaks. Kui punktisumma jääb alla 66 % punkti kogu punktide summast, ei ole see piisav atesteerigu saamiseks.

3.5.3. Teatud tingimustes võib kõne alla tulla ekskursiooni jagamine kaheks või enamaks erinevaks ekskursiooniks.

3.5.4. Ekskursioonijuhtimisel üldjuhul arvestatakse järgmisi

3.5.4.1. Teadmisi:

3.5.4.1.1. Ajalugu

3.5.4.1.2. Arhitektuur

3.5.4.1.3. Sotsiaalia

3.5.4.1.4. Loodus ja keskkond

3.5.4.1.5. Silmaringi teadmised

3.5.4.2. Oskusi:

3.5.4.2.1. Funktsionaalsed oskused:

3.5.4.2.2. Ekskursiooniteksti heatasemeline esitamine võõrkeeles

3.5.4.2.3. Kõne logopeediline selgus

3.5.4.3. Üldoskused

3.5.4.3.1. Enda nähtavaks ja kuuldavaks tegemine (paiknemine gruppi suhtes, piisavalt kõva hääl)

3.5.4.3.2. Ekskursiooni/rännaku korrektne ülesehitus – enda ja marsruudi tutvustus, mikrofoni kasutamine;

3.5.4.3.3. Ette antud aja ja mahu limiidist kinnipidamine.

3.5.4.3.4. Metoodilised oskused (kliendi kaasamise oskus)

3.5.4.3.5. Esitluse atraktiivsuse tõstmine (mittetrafaretsed lood ja legendid, musitseerimine, tsiteerimine, katkendite lugemine jne.)

3.5.4.3.6. Enda identiteedi väljendamine ja seotus kohaga

3.5.4.4. Omadusi

3.5.4.4.1. Isikuomadused:

3.5.4.4.2. Meeldiv käitumine;

3.5.4.4.3. Rahulik meelelaad.

4. Atestatsioonitunnistus

Tunnistuse kirjutab välja organisatsioon, kelle määrab AK.

Kohaliku atestatsiooni ja erinevate ekskursiooniobjektide atestatsioonitunnistustel olevad andmed (nimi, tööpiirkond, marsruut, alateema, e-mail, telefoninumber) kantakse hiljem (1 – 3 aasta jooksul) kutsetaotlemisel EGL-i koduleheküljel olevasse andmepanka nii eesti kui inglise keeles. See annab laiemad võimalused oma giiditeenuse pakkumiseks.

4.1. Tunnistuse legitiimsust kinnitavad kõik atestatsioonikomisjoni liikmed oma allkirjadega.

4.2. 1 aastase kehtivusajaga tunnistus ei anna õigust riikliku kutse taotlemiseks Eesti Giidide Liidult.

4.3. 3 aastase kehtivusajaga tunnistuse omanik võib taotleda riiklikku kutset (giid 1, giid 2, meistergiid) 1- 3 aasta jooksul alates tunnistuse kehtimisaja algusest.

4.4. 3-aastase kehtivusajaga tunnistus on pärast esmase kehtivusaja lõppemist kehtiv ainult koos kehtiva kutsetunnistusega.

4.5. Kui atesteerimistunnistus on oma kehtivuse kaotanud ja puudub kehtiv kutsetunnistus, siis tulenevalt kutse- ja turismiseadusest tuleb legitiimsuse taastamiseks (õigus pakkuda giiditeenust) sooritada atestatsioon uuesti.

4.6. Atestatsioonitunnistus antakse välja giidile, kes läbis edukalt kõik eksamid.

4.7. Tunnistusele kantakse:

4.7.1. Atesteeritu nimi,

4.7.2. Giidi kvalifikatsioon (algajagiid, kui on 1. aastane atesteering ja giid-praktik kui on 3.aastane atesteering)

4.7.3. Giidi spetsiifiline kvalifikatsioon,

4.7.4. Ekskursiooni läbiviimise legitiimne (= ainult atesteerimiskomisjoni poolt määratletud) piirkond või marsruut

4.7.5. Ekskursiooni teema,

4.7.6. Töökeeled,

4.7.7. Tunnistuse kehtivusaeg (1 või 3 aastat),

4.7.8. AK liikmete allkirjad, kuupäev ja koht.

4.8. Atestatsioonitunnistusega antakse välja rinnasilt, millel on

4.8.1. giidi nimi

4.8.2. kvalifikatsioon: (algajagiid, kui on 1. aastane atesteering ja giid-praktik kui on 3.aastane atesteering)

4.8.3. töökeel(ed)

4.8.4. kehtivusaeg

4.8.5. väljaandmise kuupäev ja koht

 

Eesti Giidide Liidu kutsepaneel